Áhčči, bajás ?addan máddin Oslo lahka muitala alo man álki lea áddet danska giela. Muhto áhčči ektui mus lea sámegiella vuostta? giellan, ja in leat goassege oahppán ođđa dárogiela. Eará lahkai dadjon, lean veahá unnit rahkanan danskagillii go áhčči.
Don leat váiban sápmela? festivalas. Don boađát olggus lavus, ii leat nu arrat ?at ja don orut muitimin ahte don niegadit ahte nelgon kamelat vigge borrat du njuokčama. Dat goitge dovdo dego nu. Aidna maid hálidivččet lea boradit ja čázi juhkat. Don oainnát stuorra gálbá guhkes meare olbmo-raiddu balddas. Gálbás čuo??u «Morgenbrød». Dalle lea oba váttis doalahit čaibmamis! Lihkkus leat don ovttas golbma eará vaiban sápmelaččain ja it oru dego idiota go čaimmat gálbás mii vuovdá morrabrød’a.
Muhto ii leat du??e boradanáiggit ja sin namat mii rahkada váttisvuođaid dáppe Danmarkkus. Dávjá dovddan ie?an da?a oasseárbbin veahá erenoma? go lea juoidá mii galgá dadjot dárogillii. Mu skihpárat Unjarggas, Deanus ja Tromssas máhtet du??e davvi-darogiela, ja de hui hui somá juohke háve sii aigot oastit borramu?a. Orui measta udju dat borramusbuvda almmái go oanehis olmmái jearra:
» – Har dokker litt fór te mæ?»
Dalle heive hui bures ie?an Oslo-suopmanin dadjat:
» – Han spør om dere har litt mat.»
Ja justa go jahkat ahte áddet danskagiela, ja buot orru buorre de dadjet dieđusge:
» – Ja, det blir fire og halvtres.»