"Sami hormones – better than the average"

Rolfa Kárá?jogas ja Daniel Unjarggas liikoba Roskilde festivalii
Ii leat vuostta? geardde ahte sápmelaččat lea Roskildes. Ledjen ie? dáppe jagi áigi. Muhto lea lihkká erenomá? biras go sápmelaččat čoahkanit.

Sivva manin lean nu arrat čállimin lea danin go aiddo lean leama? ri??us. Lei viekka buorre basadit ja hajaid oa??ut eret. Vaikko lea leama? biegga dáppe, de ii leat dollahadja aibbas javkan lavus.

Roskildes gavdnojit guokte lagan ri??ut. Okta lea galbma ri??u mii lea nuvttá ja rabas sihke nieiddaide ja ganddaide. Liegga ri??u máksá fas 30 ruvnnu ja doppe it oačču go ganddain ri??ut. Jus it dieđusge leat nieida. In leat sihkar manin galbma ri??u lea eanet bivnnut, soaitá leahket danin go lea nuvttá, muhto eanemus mun jahkan dat lea danin go beasat álás olbmuin ri??ut.
Ie? finadin liegga ri??us…jus ledjet sáhkki.

Ja justta dát ri??u ja álás olbmo á??i doalvu ge mu bajilčallagi: «Sami hormones – better than the average». Dahje «sámi hormonat – buoret go gaskamearala? hormona». Dát lea oainnat min camp’a namma dán jagi. Árvideamis don áddet min camp’as lea hui alla hormonfaktor. Ja dasa lea hui álkkes čilgehus: mii leat 14 gandda ja du??e guokte nieidda. Ja juohke háve okta nieida vázzá min camp’a miettá de huiket buohkat » – Máistte!».
In dieđe livččen go mun boahtan lahka jus livččen nieida ja 14 gandda huiket munnje » – Máistte». Livččen varra jus ádde?in sámegiela, muhto eai leat nu ollu sápmelaččat dáppe. Lea gal okta camp’a mii lea justta nuppe beal festival-guovllu, muhto lea nu guhki dohko ahte mii eat leat vel gillen dohko vuolgit. Sii leat gal fitnan min galledeamen.

«- Gula albmát, állet gille dál boahtit tealtái. Mun ja dát nieida fertejetne…na, moai goitge darbba?etne veahá áiggi okto dál.»

Muhto jus de deaivá nu lihkola? leahket ahte okta nieida boahta min campii ja čohkeda. Dalle lea buorre máhtit giela maid earát eai máhte. danska olbmot han ovttalahkai maid sáhtet hallat nie ahte earát eai ádde, muhto sámegiela goitge lea buorre máhtit go hálidivčče dadjat diŋggaid dego:

«- Mii lea dán nieidda namma gii čohká mu askis?»
«- Gula albmát, állet gille dál boahtit tealtái. Mun ja dát nieida fertejetne…na, moai goitge darbba?etne veahá áiggi okto dál.»

Otne álget konsearttat, ja ihttin boahta buorre čilgehus eahkedis! Vuostta? joavku gean aiggun oaidnit lea eaŋgas joavku Editors geat čuojahit postpunk mii čielgadit addá 70-logu govaid. Muhto eahkeda stuorámus joavku lea eahpikeahttá Guns N` Roses. Dát konsearta ii leat nu erenomá? go sahta?ii, dasgo Axl Rose lea aidna olmmo? gii alo lea čuojahan dán joavkkus. Oa??u dadjat son lea molson bandskihpáriid dego sisbuvssaid, ja danin mun veahá eahpidan ahte ?addá albma, 100% Guns N’ Roses vásáhus.
Dat han livčče dego vuolgit Beatles’a geahččat go aidna olmmo? gii duođas lea Beatles lea Paul McCartney. Dahje Intrigue go lea du??e Kai Somby lavlumin…don varra áddet maid oaivvildan?

Doaivumis Petter ringe maid otne beasan muitalit maid lean vásihan dáid maŋimu? beivviid. Petter riehpu han lea dál nu okto ja ii varra máhte teknihkan. Livčče galgat sutnje veahki…

Dette innlegget ble publisert i Roskilde blogga. Bokmerk permalenken.

En kommentar til "Sami hormones – better than the average"

  1. Petter sier:

    Jus nie láhtet Ailo, mun in gille ringet dutnje! Muhto hoavda lea dadjan ahte mun fertin ringet ja gullat leat go ain eallimin:)

Legg igjen en kommentar

Din e-postadresse vil ikke bli publisert. Obligatoriske felt er merket med *